ERASMUSE AFTERMOVIE, OSA 1

MILLEST ALUSTADA

1) Augustikuu outfiti postitus- check
2) Erasmuse aftermovie esimene osa valmis- check (vaata SIIN)
3) Liigume edasi seikluse alguse juurde...

Video esimese osa klipid on nii augustist, septembrist kui ka mäletamistmööda oktoobrist. Soov oli luua küll ideaalne kronoloogiline järjekord klippide järjestamisel, aga meediafailide loomiskuupäevad otsustasid jalga lasta ning jätsid mu mälupiltide järgi neid järjekorda seadma.
 Seega on klipid suht meeleolu järgi seatud, et anda edasi Barcelona elu ja olu, mida on hea vaadata enne blogi lugemist justkui kiire ülevaatena.

Ilma WC selfie'ta ei saa.

Lennates mõtlen ikka tihti kui õnnelikud me peaksime olema lendamise ning võimsate ülaltvaadete võimaluste üle.

Kui mul ei oleks foto- ja videojäädvustusi, siis oleks mu mälestuste pagas kahjuks paari kilo võrra kergem, sest kõike ägedat ja uut lihtsalt ei suutnud meelde jätta. Iga uus päev tõi midagi elevusttekitavat kuni novembrini, kus tabas ilmselt esimene masendus (sellest juba hiljem). 

Niisiis, tänu digitaalsetele jäädvustusvahenditele täiendan oma Erasmuse mälestusi ikka tohutult ning telefoniga ringi käies polnud probleemi erilisest olukorrast või seigast jäädvustus salvestada. 

Barcelonasse jõudes tervitab saabujaid üks piirkonna eriilmelistest tahkudest- tööstus. Vaadake seda mustrite mängu.

Normaalse peegelkaameraga on tore kõike jäädvustada, aga mugavus ja murevabaduse soov trumpab minu elus nii mõndagi üle. Vahel hea õnne korral sai isegi ilma kotita kodust lahkuda kui toppida nahktagi taskud dokumente, pangakaarti, peitepulka, koduvõtmeid ja akupanka+laadijajuhet+kõrvaklappe täis. Selline variant oli kõvasti mõnusam kui ükskõik millise kotiga ringi rännata, sest:

1) Barcelonas peab kotti alati endast 1 cm kaugusel hoidma seoses sagedaste taskuvargustega
2) liikuda on mõnusam
3) klubis ei pea siis kotti kuskile peitma ega toppima (kohalikud näitsikud topivad massiliselt  üleüldse telefoni vöö värvli vahele ning rohkem neil kaasas polegi).

Telefoni kandmise stiilinäiteid ööklubidest.

Ja ka lihtsalt stiilinäiteid riietusest.

Tükihaaval koduigatsuse korral tarbitud väärtuslik kraam. Aitäh, Margo!

Diagonal Mar Park. Esimesed teadlikud ekslemised kodukandis viisid sammud sinna. Mida enam mere poole liikusin, seda ilusamaks läks ümbruskond.

Platja de la Mar Bella. Mulle pigem kui - "kodurand". Kodust jala 15 min, mida veel tahta!?

Kuigi mu korteri üür oli vaid 320€ kuus ning tuba vaid 2-3 sammu pikk ja lai, siis mere lähedus parandas nii mõnedki mured. Vajadusel sain õhtuti jalutama (ehk ekslema) hõlpsasti minna ning päikeseloojanguni rannas elu nautida.

Rendihindadest rääkides olin ma oma sõpruskonnast ilmselt üks väheseid, kes oma korteriüüri nii vähe pidi maksma. Teistel ulatusid hinnad alates 390€-st kuni ligi 600€-ni, kallim hind tähendas muidugi ka paremat asukohta või suuremat tuba, aga minu süda oli vähemalt rahul kui sain raha säästa ja kasutada seda hoopis teiste kulutuste tarbeks Barcelonas.

"Kodupoe" lahtiolekuajad. Üldiselt ei ole Barcelonas levinud siestade pidamine, aga minu "kodupood" kahjuks või õnneks otsustas selle kasuks. Kõige raskem oli meelde jätta, et pühapäeviti on see ja paljud teised kohalikud poed täiesti suletud. 

Kui leian oma toast viisakama olukorraga pildi, siis postitan siia. Nimetaksin seda "pisivoodi+riided" toaks, sest palju rohkem sinna ei mahtunud lihtsalt. Enamus suvise ja sügisese aja veetsin teadlikult hilise kellani korterist väljas linna võimalusi nautides.

Entusiastlikult alustasin igapäevaselt ise pressitud apelsinimahla joomist.
Traditsioon hääbus kui laiskus ja sügis võtsid elu üle. 

Fotograafiline 4-osaline teos nimega "Murdepunkt".

Avinguda Diagonal. 11 km katkematut avenüüd ja liikumishuviliste pärusmaad.

Iga kord imestasin selle pargi arhitekti fantaasia lennukuse üle. Metalltorud ja keraamilised mosaiikidega kaetud potid...

Ühel õhtul õnnestus ka sinnasamasse parki kinni jääda, sest nad sulgevad väravad ilma teavitamata 23:00. Lõpuks ronisin üle 2-3 meetrise aia, kust mind mingi suvaline sõbralik vene mees alla aitas.

Taim, mille nime ma ei tea, kuid mille omadustest tean, et muusikat saab sellega hästi teha.
 Seemnete raputamine kõva kauna sees on nagu stressipalli mudimine.

Luksuslikumad korterid rannarajoonis.

Kergliiklustee enne rannajoont.

Kodurand.

Esimesed turistiostud ja tänavatel uitamised.

Augusti lõpp ja septembri algus olid meil kontoris suhteliselt kiired ajad. Korraldasime võrkpallimänge kurikuulsas ja üleliia rahvast täis Barceloneta rannas ning tasuta linnatuure giidiga Barrio Gótico's. Seda kõike ikka selleks, et kõikidel Erasmuse õpilastel Barcelonas mõned uued näod juba tuttavaks saaksid ning tunne oleks kodusem ja pingevabam. Kokku tehti tasuta linnatuure ligi 7-8 ning nüüd, uuel semestril hakkab sama rütm jälle pihta. 

Kolleeg Sheila Taanist. 

Erasmus Barcelona kui ettevõte elabki põhimõtteliselt kahe kõrgperioodi nimel. Augusti-septembri ning jaanuari-veebruari, sest just siis saame anda omapoolse abikäe sissesulandumisel. Sissesulandumisest nii palju, et lisaks tasuta linnatuuridele ja võrkpallimängu chillimistele andsime Erasmuslastele tohutult võimalusi seoses Barcelona enim promotud ööklubidega.

Ettevalmistused. Tulevastele võrguhuvilistele ütlen ette nii palju, et liiva sisse auku kaevates kohtud üsna pea betooniga.

Rand on nagu loomaaed. Kõik liigid on esindatud. Sealhulgas skandinaavlased, asiaadid, nooremad, vanemad, paljastavamad, veel rohkem paljastavamad, müüjad, ostjad ning lihtsalt "Hola mi amigo, cerveza, beer, coco fresh" kõva häälega kraaksuvad müügimehed, kes rannaribal edasi tagasi tatsuvad.

Rootsi-Oskar, kes meie võrkpallimängule sõpru tuli otsima ning ühe korraga ka plankingu spontaansel võistlusel osalemise kirja sai. Rootsi- Eesti 1:0.

Meie ettevõtte tasuta linnatuurid, millele eelnes tasuta vee, õlu ja infomaterjale täis seljakottide jagamine. Pärast mitmendat tuuri ja kuud Barcelonas hakkavad kõikide tutvutud noorte nimed ja näod peas oma elu elama. Info üleküllus on garanteeritud.

 Üks asi, mida ma kogesin, on see, et Barcelonas on võimalik sul saada asju tasuta väga lihtsasti ning sama lihtne on ka kulutada ebanormaalselt palju raha. Mu rahakott poetas pisara kui tellisin klubis suurest janust 0,3L Sprite'i ja maksin raske südamega selle eest 8€. Kokteilid on klubides enamasti hullumeelse hinnaga 14€ kandis. Klubidest kirjutan hiljem pikemalt ka. Raha on võimalik kulutada väga lihtsakäeliselt ka igasuguste hooajaliste (Kataloonia kultuuri juurde kuuluvate) toodete peale nagu panellets, castañas ning churros. Eriti möödapääsmatu oli olukord siis kui kodutänava pagarikoda midagi Katalooniale traditsioonilist letti lükkas, ei saa ju proovimata jätta ühtegi toredust. 

Placa de Catalunya.  Tuuri algus ja lõpp olid alati grupipilte täis.

Lena. Austria noor neiu, kes augusti lõpust alates endiselt Barcelonas oma pikaajalist Erasmust teeb. Lena postitas ühte paljudest  Barcelonas elutsevate Erasmuse inimeste Facebooki gruppi, et otsib kedagi, kellega lihtsalt chillida või randa minna. Esimesest kohtumisest said meist värskete nägudena uues linnas pesitsevad Marlena ja Lena- sõbrannad, kes Barca elu ja olu üheskoos nautisid, kogesid ja muljetasid. 

Barcelona = rõdude paradiis.

Instagrami storydesse postitasin ma praktika jooksul enim kraami. Isegi ema tegi endale konto, et minu tegemistel silm peal hoida.

Algus kulges väga sisurohkete storyde lainel. Hiljem ei jõudnud päeval midagi ülesse laadida kui alles õhtul unisilmsena enne magama minekut. Kui sedagi.

Parc del Centre del Poblenou. Erinevate nurgataguste soppide ning taaskord metallkonstruktsioonide kunstiga park.

Barca puhul on tegemist linnaga, kus on rekreatiivsetele aladele palju rõhku pandud. Linn peidab endas niivõrd palju kohti, kus lihtsalt sõpradega kohtuda või ükinda raamatut lugeda. Korteritest tulvil linn lihtsalt peab võimaldama oma inimestele rohkelt võimalusi maja seinte vahelt väljaspool vaba aja veetmiseks. Selliseid "nauditavaid kohtumispaiku" jään kindlasti igatsema, sest Eestis on lood veidi teised.

Kohalikud looduseesindajad.

Mõni päev pärast Barcelona augusti terrorirünnakut oli linna põhiallee La Rambla kas rahvast täis või hoopis tühi. Esmalt välditi seda piirkonda seoses toimunuga turvalisuse huvides. Hiljem aga võis leida muidu massiliselt rahvast täis tänavalt üüratud lillehunnikuid ning mälestuskirju koos küünaldega. Rahvas jäi tardunult vaatama kui üks moslemimees omaalgatuslikult tasuta kallistusi jagas, näitamaks, et kõik moslemid ei ole terroristid. Minu jaoks oli see esimene kord olla terroriga seotud olukorrale nii lähedal. Hea oli näha valitsevat heasüdamlikkust ning turvalisuse huvides oli La Rambla veel kuid peale rünnakut politsei järelvalve all.

Silmailu ja värve iga nurga peal. Samuti ka koledaid ja eesmärgituid kritseldisi kahjuks.

On vist juba selge, et kübarad ei jäta kunagi mind ja ma ei jäta kunagi neid.

Kontrastid.

Port Olímpic.

Õnneehted.

Jälle tahaks ülistada linnaruumi võimalusi.

Torre Agbar. Koduteele jääv üks Barcelona sümboleid, mis tihtipeale õhtuse värvide mänguga linnarahvast köidab.

Laiskuse kunst.

Planeerisin oma Erasmuse veeta nii, et jõuan kõikidesse kohtadesse, mis mulle huvi pakuvad. Tulemusega saab enam kui rahul olla. Iga pühapäev oli ekslemise päev, mille käigus jõudsin kohtadesse, millest turistiraamatutes ei kirjutata.

Parc de Diagonal Mar. Mängulisust noortele ja vanadele.

Bunkers del Carmel. Tasuta vaateplatvorm imelise vaate ning pea igal ajal linnaserva äärel jalgu kiigutavate inimestega. Kindlasti tasub sinna minna.

Kiisal esinevate vaadetega pildilolevat nagu väga võrrelda ei saa. See maailm oli minu jaoks täiesti uus, huvitav ning üksinda seda avastada tundus üks ägedamaid asju Erasmuse jooksul-kõik võimalused on valla, võta suvaline buss, rong, metroo ja sõida või jaluta kuhu tahad. Selle võtaks kokku sõnaga "vabadus".

El Bunkersilt vaade sisemaale.

Toreda nimega üks paljudest kõrgehinnalistest 24/7 poodidest, mida peavad üldjuhul välismaise päritoluga omanikud nt Pakistanist. 

Võtsin Barcelonas 8 kg juurde. Põhjused endiselt väljaselgitamata. Ilmselt mõjutas YOLO olek, kus kõiki huvitavaid magusaid ja soolaseid roogasi tuli proovida, sest Erasmusel võib ju võtta maksimumi. 

Millised hõngu tekitajad! Pildi ühe armsa riietebutiigi riietusruum. Võimalik ainult Barcelonas <3!

Lena ja need süütud jäätised, mis olid kindlasti kaalu suurenemise põhjuseks pikas perspektiivis.

Fortunato on minu maailma üks esimesi Itaalia sõpru. Kohtusime mu esimeses Erasmuse noorteprojektis Tenerifel aastal 2016. Selliste rõõmupallide pärast tulebki itaallasi väärtustada, praktika ettevõttes tööanud kolleegid kinnitasid oma olemuse ja iseloomuga seda samuti. Fortuga saime 5-ks minutiks kokku, sest kui itaallane ja eestlane on samas Hispaania linnas korraga, siis miks mitte teha kiire meeting.

Pidu ja töö käsikäes meie kontoris.

Hiltoni hotelli katus, kuhu tegelikult võiks igaüks ujuma minna.

Õhtutunnid kodurannal. Kuna rannas liigub igasuguseid kahtlaseid tüüpe ringi, siis ujuma läksin alati veekindla kotiga, kuhu toppisin sisse oma kalleima vara ehk koduvõtmed ja telefoni. Veidi imelik oli niimoodi supelda, kuid parem vältida kogu halva õnne korral järgnevat jama.

Juba koduseks saanud metroojaam ning juba pähe kulunud liinide marsruudid ja peatused.

La Festa Major de Sants. Minu elu esimene linnaosa (barri) festival (Festa major). Armastus esimesest silmapilgust! Rahvas tantsib erinevate rütmide järgi majade vahel kuhu on valmis pandud pop-up baarid, dj-puldid, majast majani rippuvad dekoratsioonid ning palju muud. Tõeliselt fantaasiaküllane maailm oli loodud mõneks päevaks ühe linnaosa tänavatele ja kogunemisplatsidele. Hiljem Erasmuse jooksul jõudsin veel vähemalt kahe linnaosa festivalidele.

Barcelona inimesed oskavad elu nautida ja pidutseda (nende kalendrid on rahvuslikest tähtpäevadest kirjud).

Ööbussi võlu ja valu.

Pacha. Tualetiselfie Lenaga.

Minu kandi korterid.

Montgat. Rand lihtsalt paari sammu kaugusel raudteest. Montgat ise vaid 13 km Barcelona kesklinnast, kuumal suvepäeval  kindlasti parem valik kui Barceloneta rand.

Kui Eestis on talvel sel ajal juba õhtuhämarus vallutamas, siis Barcelona särab päikese käes. Vot sulle kontraste erinevate riikide vahel siis.

Montgat.

Eesti-Austria liit.

Idüllilised detailid pisitänavatel.

Mar = meri. Mere tänav. Üks sõbranna hakkas mind Mar'iks kutsuma ka, sellega saab küll ainult rahul olla.

Esimesed hispaania keele õppimised. Peale teenindaja äpradust ning mulle ühe radleri ehk claro süllekukutamist võtsime paberil olevat lauset eriti teemakohaselt. "Tomarse las cosas con humor, es un privilegio de la inteligencia" ehk "Asjade võtmine huumoriga on intelligentsuse privileeg". Teenindaja hakkas veel vettivat kleiti paberitega kibekähku kuivatama kui me kõik tegelikult naerukrampides olime. Lõpuks saime allahindlust , haha. Vahel võib selle nimel lasta endale huumori mõttes midagi peale kallata ju.

Klassikud. Croquetas ja patatas bravas. Klassikalised tapased, mida joogi kõrvale üheskoos näksitakse.

Parc de la Ciutadella. Üks sealseid kunstilisi ja populaarseid kaunitare.

Erasmuse organiseeritud kogunemised samas pargis. Kui itaallast Nicolat poleks olnud, siis oleks iga kogunemine olnud muusikavaesem.

Parc de la Ciutadella ülaltvaates. Roheline rekreatiivne laik keset linna. Alati olid seal ilusate suurte linade müüjad, mõned akrobaadid/joogatajad ning eksootiliste trummide mängijad, kes selle pargi meeleolu suuresti lõid oma muusikaga.

Esimene Erasmuse-selfie. Pargist liikusime suvaliselt alles jäänud kamba inimestega minu nüüdsesse favoriitkohta LES DUES SICILIES.  Sõbralike hindadega koht, kust saab kaasa osta pitsasektoreid, Sitsiilia magustoite ning arancinisid (samuti üks lemmikasju peale Barcat). 

Hollandlane Mark ja taanlane Casper, keda ma algselt kogemata vendadeks pidasin. 

Juhuslikult ühte lauda istunud Erasmuse kamp, kellest kujunes välja sõpuskond "Food people", kes võttis ette rahvusköögi õhtuid, millele andis avapaugu Eesti köök! Laua otsas naeratab eestlane Susanna. Kambas on esindatud Taani, Austria, Eesti, Argentiina, Holland, Boliivia ning hiljem ka Itaalia ja Uruguai.

Sinisilmsed tööd nautimas.

Üks rahustavamaid ülesandeid oli reklaammaterjalide ettevalmisatmine/sättimine. 

Barcelona.

Kontori lähedal asuv empanada'de kohvik. Empanada on põhimõtteliselt nagu täidisega minipirukas. Värskelt ja soojalt imehea.

Nagu näete, siis surfilipul on kirjas nii Erasmus Barcelona kui ka Shaz Guest List. Mõlemad olid nö meie ettevõtted ning viimane annab sulle teatud klubidesse minemisel tasuta sissepääsu ning heal juhul VIP pääsme koos tasuta jookidega. Tuleb lihtsalt uksel öelda maagilised sõnad : "I'm on Shaz List" (sissepääs kehtib konkreetsete klubide puhul teatud kellaaegadeni. Huvi korral oskan detailsemat infot anda, kirjuta mulle!)

La Rambla. Tuuri alguse üks sihtkohti.

Kontoris oli kaks Itaalia Francescat ehk Fra'd. Pildil nendest üks õnnejunn mind füüsiliselt toetamas samal ajal kui ma postil seistes pildistada proovisin.

Catedral de Barcelona. Kirku katusel seisab kuju, kelle käed on asetatud vibulaskmise asendisse suunaga Sagrada Familia poole. Omal ajal tähendas see põhimõtteliselt "keri kuradile", mis on seotud kirikutevahelise madinaga.

Kontorivaade.

Kontorivaade teisele poole. Puude ees laiutamas Placa de Universitat, puude taga Universitat de Barcelona.

Enesereflektsioon.

Kui mina otsustasin 4 kuud ringi liikuda ühistranspordi ning pennyga, siis Lena pani oma raha ratta alla, mille tahab ta kuidagi peale Erasmust Viini kaasa võtta.

Nagu mainitud, asus kodutänaval pagarikoda. Öösiti koju saades oli sealt raske niisama mööda jalutada, sest lahtise köögiuksevahelt tuli imehead lõhna. Nii hüppasingi mõni kord ukse vahelt sisse, et küsida, kas oleks võimalik mõnda värsket hullutavalt lõhnavat küpsetist saada. Ütlesin oma vigases hispaania keeles " tengo hambre y tengo dinero" ehk " mul on kõht tühi ja mul on raha". Töötajad võtsid asja huumoriga ja vahetasid ühe sõõriku kahe põsemusi vastu. Raha ei tahetud. Naljakas naeratus (nagu alloleval pildil) püsis suul magaminekuni.

Kontori lähedal asuvate toidukohtade katsetuste vol 2. Joogid on seal head ja hea hinnaga, kuid toitude osas annab veidi areneda.

Seal sai söödud siis minu esimene Barcelona paella. Polnud just päeva pärl, pigem tore kõhutäitja lihtsalt.

Lasin mõistusel keha kontrollida ja suht valimatult tarvitasin ka jäätiseid, eriti hästi oli keha mõjutatud just suvepäeval, mil kõik külm tundus eriti atraktiivne. 

Col·legi d'Arquitectes. Pablo Picasso ainuke Barcelona avalikus linnaruumis esinev töö, mille on teostanud Norra skulptor Carl Nesjar. Juba seal on näha Katalooniale omast inimtornide (castellers) moodustamist. Castellersidest ka paar pilti siia:

Piltide allikas on kallis Google. Pildil ikka väga suure toetajaskonnaga inimtorn. Aga vaadake, milline ilu ja mis süsteemid. Inimtornides tahaks kunagi ise osaleda ja nende kohta rohkem teada saada.

৩
___
Cada casa és un món i cada persona un misteri ∙ Every house is a world and every person a mystery.
___

Marleen